an hour of
idee, esitus Kadri Noormets ja Kadi Maria
valgus Tobias Stål
muusika Donato Dozzy
plakat Brit Pavelson
valgus Tobias Stål
muusika Donato Dozzy
plakat Brit Pavelson
produktsioon Sõltumatu Tantsu Lava
“an hour of” is an hour long nonstop steeplechase, where all the batons are given on the starting line though not a hint about the finish. physical memory for orienteering, presence for surviving. so that the winner wouldn’t be so predictable, there are plenty of us on track. but as it has nothing to do with competing, we keep to ourselves. sport counts rhythm instead of numbers.
"an hour of" on meie esimene omavaheline koostöö, mis on olnud sama pikk kui ka meie tutvus - lühike. Juhtusime kokku kõige suvalisemal peol, tegime millegipärast kohe asjast juttu. Trehvasime järgmisel suvalisel peol, jutlesime veel. Me õieti ei tundnudki teineteist, ei teadnud otseselt teineteise sõpru, puudus igasugune garantii, aga otsus võttis ennast ise vastu – residentuur järgnes residentuurile, showing showingule. Keskkond tekitas repliigi, repliik kasvas dialoogiks, dialoog peegeldas vastu. Ühel hetkel saime ka nii muuseas teada, et oleme sugulased – milline viljakas protsess.
"an hour of" on tunniajane vahepeatusteta takistusrada, kus kõik teatepulgad antakse juba stardis kätte, aga finiši kohta ei vihjetki. Rajal orienteerumiseks kehamälu, ellujäämiseks kohalolu. Et võitja kohe teada ei oleks, oleme rajal mitmekesi. Et aga tegu pole võistlusega, püsime omaette. Sport loeb numbrite asemel rütmi.
"an hour of" on tunniajane vahepeatusteta takistusrada, kus kõik teatepulgad antakse juba stardis kätte, aga finiši kohta ei vihjetki. Rajal orienteerumiseks kehamälu, ellujäämiseks kohalolu. Et võitja kohe teada ei oleks, oleme rajal mitmekesi. Et aga tegu pole võistlusega, püsime omaette. Sport loeb numbrite asemel rütmi.
Kadi Maria (1987), muusik ja ajutiselt täiskohaga ajalooõpetaja:
"an hour of" on meie esimene omavaheline koostöö. Tutvusime lavaka katsetel – üks sai sisse, teine mitte. Elud läksid edasi, eraldi, kuniks üks otsustas lavaka pooleli jätta. Tutvus soojenes taas üles ühel suvalisel suvisel klubiööl. Mõnda aega saigi suheldud ainult klubikontekstis, kuniks tekkis mõte midagi koos teha. Kuna esimene ühine referents oli klubikultuur, sai residentuuriprojekt üles ehitatud selle uurimisele. Pärast proovide alustamist eemaldusime tasapisi subkultuurilisest inspiratsioonist, jõudes välja sisemiste impulssideni, mille uurimise ja treenimise vilju antud lavastus kätkeb.
"an hour of" ei ole selgepiiriline tantsulavastus, võib võrrelda hoopis spordiga. Sportlane tegeleb igas hetkes eneseületusega, vaimse ja füüsilise takistusraja läbimisega. Siiski pole me sportlased, järelikult tuleb mängureeglid tõlkida ümber kunstilisse keelde. Ülesanded, mille oleme endale seadnud, on laval olemise A ja O – olla hetkes, nautida lava, jutustada lugu.See, miks inimesed sporti vaatavad, on juba omaette küsimus.
"an hour of" ei ole selgepiiriline tantsulavastus, võib võrrelda hoopis spordiga. Sportlane tegeleb igas hetkes eneseületusega, vaimse ja füüsilise takistusraja läbimisega. Siiski pole me sportlased, järelikult tuleb mängureeglid tõlkida ümber kunstilisse keelde. Ülesanded, mille oleme endale seadnud, on laval olemise A ja O – olla hetkes, nautida lava, jutustada lugu.See, miks inimesed sporti vaatavad, on juba omaette küsimus.
Vastused puuduvad